Arvutite laialdane kasutamine loob igale üksikule inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi töökohtadel.
Arvutite vahetut mõju nende kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist,milleks on:

Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele

Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale.
Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire.
Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne.

Ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm on kokkuleppeliselt jagatud A-, B- ja C- lainepikkusteks. Nendest lühilaine (UVC) energiavoog spektris 200-315 nm on tervisele ohtlik, kuid ka UVA ja UVB kiirguse ohutuse suhtes on mõned uurijad negatiivsel seisukohal.
UVK diapasoonis 200-315 nm ei tohi ületada 10 mW/m² Väärtuste ületamist võib esineda mõne arvuti puhul, kuid kiirgustasemed on tühised võrreldes kutsealaste standarditega.
Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis.
Iga soe keha (ka arvuti) kiirgab infrapunast kiirgust. Lainepikkusel 700-1050 nm on norm 0,05 W/cm², lainepikkusel 1050 nm - 1 mm, 1-4 W/cm². Arvuti infrapunakiirgus on tühiselt nõrk ja selle kiirgustasemed on potensiaalset ohtu põhjustavatest väärtustest allpool.
Arvuti töötamisel tekib pehme röntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru,kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke.
Röntgenikiirguse doosi ekspositsioonivõimsus mistahes ruumipunktis 5 cm kaugusel arvutist või selle ekraanist ei tohi ületada 7,7x10^-5 Å/kg (0,003 mR/s, või vastavalt 10,8 mR/h).
Ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse tase on lubatust oluliselt madalam, võttes aluseks erinevate riikide rahvuslikud standardid.
Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vatupidi- seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineerritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet.

Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda
Töökeskkonda ruumis iseloomustavad:

Mitmed kaebused on sagedasemad inimestel, kes töötavad madala õhiniiskusega ruumis.
Arvuti ja selle lisaseadmete tööga kaasneb müra. Selle tase on madal (näiteks 1 m kaugusel ei ületa 45 dBA). Sellise intensiivsusega müra ei põhjusta kuulmisteravuse nõrgenemist, kuid võib süvendada töötajatel diskomfordi tunnet ja olla üheks täiendavaks stressiteguriks.
Arvuti töötamisel tekib kiirguste toimel õhu ionisatsioon (=aeroionisatsioon). Elektronid eralduvad neutraalsetest aatomitest või molekulidest, mille tagajärjel tekivad positiivsed ioonid. Vabad elektronid liituvad teiste neutraalsete osakestega ja moodustavad negatiivsed ioonid.
Arvutite ruumis on täheldatud mitmete keemiliste ainete sisalduse tõusu (või nende tekkimist) :

Osoon tekib õhuhapnikust kiirguste toimel. Formaldehüüdi, fenooli, kloorvinüüli tekkimise allikaks ruumis on mõned viimistlusmaterjalid ja mööbel, mille valmistamisel on kasutatud puitlaastplaate (vaikliimidega).

Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired
Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda.
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:

Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist.
Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele:

Mõju nägemiselundile
Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks

Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:

Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse:

Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus, töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Oluline on samuti töötajate sugu, vanus, tööiseloom, -korraldus, kaasnevad psühhosotsiaalsed tegurid jms.
Enamikus uuringutest esinesid silmade sümptomid sagedamini (!) kui nägemise sümptomid. Üldtunnustatud on seisukohad:

Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad.
Uurimuste enamikust ilmneb:

Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse:

Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletike teke.
Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi.
On vaieldavaid andmeid selle kohta, et arvuti töö võib põhjustada lühinägelikkust.

Mõju tugi- liikumisaparaadile
Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus.
Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga.

ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Need kaebused on sagedased ka teistel kontoritöötajatel, kes arvutiga ei tööta. Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel.

Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on:

Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised. Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid.
Üldunnustatud on järeldused:

Stressiga seonduvad häired
Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mison põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskonnast, iseloomust, koormusest, korraldusest jms. Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate individuaalsetest võimetest, töökogemustest, mitmetest harjumustest ja töövälistest olukordadest.
Stressitegurite mõjul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervisehäired.
Neid võib käsitleda ühtse terminina "stressiga seotud häired". Psüühiliste häiretena võivad esineda meeleolu muutused, halb enesetunne, agressiivsus, närvilisus, erutatavus, hirmutunne, rusutustunne, otsustusvõimetus.
Käitumuslike muutustena tulevad arvesse unehäired ja isutus. Võivad esineda ka teatavad füsioloogilised muutused, nagu seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired, lihasepinge, suurenenud higitamine jms. Loetletud tervisehäirete ja kaebuste esinemissageduse kohta on erinevad ja vastuolulised andmed.
Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed.
Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust).
Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid võimalikke tervisehäireid.

Mõju nahale
Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud:

Raseduse kulg ja kaasasündinud anomaaliad
Arvutite kasutamist on mõnede tähelepanekute alusel seostatud võimalike ebasoodsa toimega naiste organismile, ja nimelt peamiselt 2 süüdistusena:

Mitmetes riikides korraldatud epidemioloogiliste uuringute alusel on jõutud järeldusele, et töötamine arvutiga:

Kuigi olemasolevad andmed ei kinnita arvutite kahjulikku mõju rasedusele, ei saa samal ajal veenvalt kinnitada, et töötamine arvutitega on raseduse suhtes absoluutselt kahjutu. Nii on Soomes täheldatud, et suuremate ELF- magnetväljade korral iseeneslike abortide arv. Tuleb arvestada, et olulist osa iseeneslike abortide tekkimisel võib etendada ka psüühilise pinge olemasolu, mis tekib psühhosotsiaalsetest teguritest (näiteks puhkepausideta töötamisest, inforohkusest jms).
Oluline on teada, et arvutiga töötanud rasedatel ei olnud loote arengu anomaaliad spetsiifilised, tingitud võimalikust kiiritusest.

WHO töörühma järeldused:

Arvutitel töötajate tervisele toimib kompleks omavahel seotud tegureid. On esitatud arvamus, et tervisele toimib peamiselt üks tegur, millega võib seostada täheldatud (või eeldatavaid) tervisehäireid. Selliseks teguriks võib olla spetsiifiline kiirgus. On teine arvamus, et kõik ebasoodsad muutused terviseseisundis on seletatavad arvutitel töötajate negatiivse suhtumisega oma töösse ja viimasega kaasneva pingega. On juhitud tähelepanu psühholoogilistele riskidele pikemaajalisel arvutikasutamisel. Ka ei ole veel selget vastust küsimusele, kas stess ja sellega kaasnevad psühholoogilised probleemid on põhjustatud töö üldisest iseloomust, arvuti kasutamisest või mõlemast asjaolust ühtekokku.
Mitmete tervisehäirete, näiteks nägemise diskomfordi, põhjuseks on erinevate tegurite kompleksne toime. Lisaks sellele on individuaalsed tegurid nagu vanus, terviseseisund, haigused, eriti ülitundlikkus, mis võivad olla mitmete tervisele ebasoodsate tagajärgede tekkimise põhjused.
Töörühm eeldab, et järgnevad uuringud võivad kinnitada (või ümber lükata?) esitatud järeldusi. Ei ole välistatud vajadus teha epidemioloogilisi eksperimenaaluuringuid arvuti võimaliku ebasoodsa toime väljaselgitamiseks.
Need peavad olema suunatud järgmiste küsimuste väljaselgitamisele:

Vaata ka : "Veel ergonoomiast" Hilja Taal "AM" 1995/10

Kasutatud materjalid:
    “Arvuti mõju tervisele" (AM 1997/4) Rein Rannamäe

Kommentaarid (0) >>

Lisa oma kommentaar

Kommentaari sisestamiseks pead sa olema sisse logitud!