http://www.arvutiweb.ee 2010-09-05T10:37:54+01:00 text/html 2007-11-15T08:14:01+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=193 Vana foorum asendatud uuega. Loodetavasti leiab see ka kasutust ning ei sisalda enam sedavõrd spämmi. Foorum on lahtine ja sinna kirjutamiseks ei pea olema Arvutiwebi kasutajanimega sisselogitud. . text/html 2006-04-05T07:06:52+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=192 Järgnev ingliskeelne artikkel annab lühidalt ülevaate sellest, kui pikk ja milliste muude omadustega peaks olema teie kasutatav salasõna, et olla turvaline artikli asukoht (http://www.lockdown.co.uk/?pg=combi&s=articles ) . text/html 2006-03-23T12:55:08+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=191 ilus õpetlik ingliskeelne piltidega lugu, sellest kuidas kriimutatud cd-delt jälle andmeid kätte saada. Proovige järgi kas toimib :) ingliskeelne lugu (http://www.instructables.com/ex/i/2EC632F40B1E1029BC4A001143E7E506/?ALLSTEPS) . text/html 2006-03-16T14:26:12+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=190 Värvidest TUNTUD TEOORIAD Selle teema juhtmõtteks on: kuidas sünnib värv, mida me näeme, kuidas värvi erinevates süsteemides määrata ja kuidas toimub värvi konversioon ühest värvisüsteemist teise. RGB, CMYK, CIE-Lab, värvi mõõtmine, värvilahutus, trükivärvid, musta osavärvi (key) leidmine. Värvi alused Inimese silm otsustab värvi üle valguse lainepikkuse alusel. Valgus, mis sisaldab kogu värvispektri kõiki värve, näib puhta valgena. Kui valgust ei ole, näeb silm värvina musta. Suur osa nähtavast valgusest võidakse esitada segades värvilise valguse kolme põhikomponenti. Neid nimetatakse aditiivseteks põhivärvideks ja need on punane, roheline ja violett, ehk RGB – Red, Green, Blue. Aditiivsed värvid annavad koos valge valguse. Aditiivseid värve kasutatakse valgustuses, videotehnikas, värvifilmiprinterites ja monitoride / TV-ekraanide puhul. Trükitud paberi puhul sõltub nähtav värv aga sellest, kuidas trükitud värv peegelduvat valgust endasse neelab (absorbeerib). Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. Puhas tsüaan, magenta ja kollane teineteise peale trükituna peaksid teoreetiliselt neelama kogu nähtava valguse ja andma tulemuseks musta. Need värvid on substraktiivsed põhivärvid. Kuna aga trükivärv ei ole kunagi absoluutselt puhas, annavad need värvid tegelikkuses teineteise peale trükituna tulemuseks määrdunud pruuni (ingl. k. reeglina muddy brown) ja vajavad tõelise musta trükkimiseks musta trükivärvi. Kõiki värve võib ka iseloomustada kolme põhiomaduse alusel, milleks on värvitoon (hue), värviküllastus (saturation) ja heledus (brightness). Värvitoon annab iseloomustatava värvi asukoha spektris, küllastus näitab kui värviline on värv ja heledus annab värvi asukoha heleduse-tumeduse skaalal. Värvisüsteemid Värvisüsteemi all mõeldakse värvimudelit, mille abil töödeldavat dokumenti näidatakse ja välja trükitakse. Levinuimad on: halltoon (grayscale) mustvalgete dokumentide jaoks, RGB värviliste dokumentide monitoril näitamiseks ja CMYK neljavärvilahutuste jaoks. Halltoon Halltoon-pildi esitamiseks kasutatakse harilikult 256 halltooni. Pilditöötlusprogrammis on pildi igal pikslil väärtus nullist (must) 255-ni (valge), nende vahele jäävad väärtused tähistavad erinevaid toone halli skaalal. Veidi tehnilist: miks just 256 väärtust? Arvutid saavad kõige paremini hakkama kahendsüsteemi arvudega. Üks numbrikoht, millel võib olla väärtuseks 0 või 1, kannab nime bit, ja on saanud kombeks bitte grupeerida kaheksa kaupa — sellise grupi nimi on bait (byte), ja baidil on 28 ehk 256 erinevat väärtust. 256 halltooniga arvestavad ka Postscript-printerid, mida kasutatakse värvilahutuste filmide trükkimisel. DuoTone Halltooni ja värvi vahele jääb duotone, kus mustvalgest pildist rehkendatakse värviline. Halltoon-pilt lahutatakse mitmeks värviks, moodustades osavärve pildi tumeduse funktsiooni abil – näiteks võime me kasutada punast 1:1 võrreldes algse mustaga, lisades duotone-pildile musta heledamas osas nõrgalt ja tumedamas osas määravalt. RGB RGB-värvisüsteemis moodustavad punase, rohelise ja violetse valguse heledused erinevaid värve monitori ekraanil. Nähtava spektri värvid esitatakse valides RGB-komponentvärvide intensiivusust. RGB-süsteemis saab kasutada kõiki pilditöötlusprogrammide joonistamis- ja korrektuurivahendeid, RGB on ka tihti uute dokumentide loomisel programmi poolt pakutavaks värvisüsteemiks, kuna teised värvisüsteemid, näiteks CMYK, vajavad monitoril näitamiseks värvikonversiooni. RGB kujul aga ei ole võimalik trükkida ning tuleb meeles pidada, et sugugi kõik RGB-mudeli värvid ei ole CMYK-mudelis võimalikud, nii et RGB-kujul joonistatud kirgaste värvidega pilt ei pruugi pärast värvilahutust ehk CMYK-mudelisse üleviimist enam sugugi niisama erksana paista. CMYK Värvitrükis kasutatakse harilikult värve, mis on RGB-värvide vastandvärvid ehk komplementvärvid. Nendeks värvideks on tsüaan, magenta ja kollane. Musta kasutatakse üldiselt pildi värviskaala tumedama osa tugevdamiseks ja samuti pildi detailide paremaks väljajoonistamiseks. Neid nelja värvi (CMYK – cyan, magenta, yellow ja key) kutsutakse protsessvärvideks. Trükkides moodustavad teineteise peale trükitud protsessvärvid pildi värviskaala. RGB-süsteemis oleva pildi viimine CMYK-kujule on värvilahutus. Selline konversioon tasub teha pärast pilditöötlust, sest CMYK-kujul (4 värvi) pilt on 25% suurem RGB-pildist (3 värvi). See aga ei tähenda, et CMYK-kujul olevat pilti tasuks pilditöötluse ajaks RGB-kujule viia ja pärast uuesti lahutada – iga konversioon kaotab ja muudab värve, nii et sellisel viisil korduvalt konverteeritud pilt on algsest märksa väiksema värviavarusega. HSB, HSL, CieLAB, YCC, LHC Värvi üle otsustamine CMYK-süsteemis nõuab pikka harjutamist ja pidevat värvi võrdlemist trükitud värvikaardiga. Seda on pidanud pikka aega arvesse võtma traditsiooniliste trummelskannerite operaatorid (soomlased kasutavad skannerikuskit, mille eestikeelseks vasteks oleks skannerijuht – parema puudumisel kasutan allpool seda terminit professionaalse skaneerija tähenduses), kes on vajalikud korrektsioonid teinud skanneri pakutavate osavärvide %-väärtuste ning oma silma ja kogemuse abil. Tänapäeval tegelevad värvilahutusega ka skannerijuhtidest väiksema kogemusega inimesed, nii et on tekkinud vajadus värvisüsteemi järele, mis oleks lihtsam kasutada kui CMYK. Kuivõrd sama probleemiga on tegeletud korraga paljudes kohtades ongi sedapuhku pealkirjas hulk tähekombinatsioone. Need on kõik erinevad värvisüsteemid, kuid neid üldistades võib täheldada, et nad kõik koosnevad kolmest komponendist, millest üks on alati värvi heledus ehk luminosity. Ainult seda kasutades saame tulemuseks mustvalge pildi. Kaks ülejäänud komponenti on eri standardite puhul erinevad, kuid alati saab nende abil määrata mõlemad värvi määramiseks vajaminevad omadused, ehk värvitooni (hue) ja küllastuse (saturation). Neid kolme komponenti kasutades võib värvikorrektsiooni sooritada CMYK-süsteemiga võrreldes märksa inimlikumal viisil. Kui pilt on liiga punane, muudame värvitooni, kui liiga tume, lisame heledust jne. CieLAB-ile pandi alus juba 30-tel aastatel, kuid seda soovitatakse tänapäeval kasutada, kuna see on kõige enam standardiseeritud ja on kõige lähemal “seadmest sõltumatule ja transporditavale värviavarusele”. Siin käsitletud värvisüsteemide eristab CMYK’ist ja RGB’st veel üks oluline eripära — kui teised mudelid käsitlevad värvide reprodutseerimise võimalikke viise, siis CieLAB on mõeldud kogu nähtava spektri talletamiseks. Seega viies pildi RGB- või CMYK-kujult LAB’i ei lähe värviinformatsioon kaduma, sest ka kõik ekraanil näidatavad või trükitavad värvid peavad kuuluma nähtava spektri värvide hulka. Värvi määratlemine Pilditöötlusprogrammis on RGB-pildi igal pikslil kolm väärtust vahemikus nullist 255-ni, mis vastavad vastavalt punasele, sinisele ja violetile. Kirgas punane võib olla näiteks järgmiste väärtustega: R:246, G:20 ja B:50. Kui kõikide osavärvide väärtused on võrdsed, on tulemuseks hall. Kui kõigi osavärvide väärtuseks on 255, saame valge, nullid annavad vastavalt musta. Igale CMYK-pildi pikslil on iga protsessvärvi kohta protsentväärtus. Heledate värvide puhul on protsendid väiksemad, tumedate puhul suuremad. Kirgas punane võib näiteks sisaldada 2% tsüaani, 93% magentat, 90% kollast ja 0% musta. CMYK-süsteemi puhul saame valge siis, kui kõigi osavärvide väärtuseks on 0%, maksimaalselt tume must jälle siis, kui kõik komponendid on 100% (viimane väide on veidi teoreetiline — miks, vt. allpool). Värvisüsteemi avaruse (Gamut) all mõeldakse värviskaalat, mida antud süsteemi abil suudetakse esitada või trükkida. RGB-süsteemi avarus erineb CMYK-avarusest, mistõttu me saame ekraanil näidata värve, mida tegelikult CMYK-süsteemis trükkida ei ole võimalik, sest nad asuvad väljaspool CMYK-värviskaalat. Värvitoonide hulk Mustvalge pildi puhul on kaks värvi – must ja valge, halltoon-pildi puhul on 256 eri halli, jne. RGB-pildil on 256*256*256 ehk 16,777,216 värvi, CMYK-pildil 256*256*256*256 ehk 4,294,967,296 värvi Värvilahutus Värvilahutus aditiivse mudeli (RGB) värvikanaliteks ehk komponentvärvideks toimub endiselt optiliselt, kasutades skaneerimisel punast, rohelist ja violetset filtrit. Aditiivne filter neelab (absorbeerib) enda vastandvärvid, nii et punase filtriga lugedes paistab tsüaan mustana, rohelisega muutub mustaks magenta ja violetsega vastavalt kollane. Trükivärvid Neljavärvitrükis kasutatakse harilikult protsessvärve, ehk tsüaani, magentat, kollast ja musta. See ei ole siiski iseenesest võetav standard, sest maailmas kasutatakse erinevaid protsessvärvisarju. Protsessvärvidest ja CMYK’ist veel niipalju, et enne trükiettevalmistuse siirdumist arvutite peale räägiti Eestis “protsessi” asemel “triaadist”, näiteks “triaadivärvid”. Samuti on olnud kombeks tsüaani siniseks ja magentat punaseks (või triaadi-siniseks ja -punaseks) nimetada. Sama sinise-punase harjumus on ka inglastel. Ja veel – kuigi neljas värv on must, ei tule CMYK’i “K” sugugi black’i viimasest tähest, vaid tähendab hoopis key’d ehk võtit. Ideaalsed trükivärvid Kui suudetaks teha värvilahutust, lugedes originaali läbi absoluutselt puhta tooniga värvifiltrite, oleks trükitulemus ideaalne, kui ka trükk toimuks absoluutselt puhaste värvidega. Kahjuks pole see aga võimalik. Oleks liiga raske ja kallis valmistada niivõrd puhtaid filtreid, veel raskem oleks aga toota puhast trükivärvi. Nimelt tuleb trükivärvidele lisada sideaineid ja vedeldajaid, et nende trükiomadused soovikohasteks muuta ning et värv kuivaks piisavalt kiiresti ega määriks. Seega ei vasta tegelikud trükivärvid ideaalvärvidele, vaid sisaldavad kõik mittesoovitavaid värve. Magentas sisaldub lisaks puhtale magentale ka veidi tsüaani ja kollast, samal moel on “määrdunud” ja sisaldavad teisi CMYK-sarja värve ka tsüaan ja kollane. Värvikorrektsioonimask Möödunud aastakümnetel kasutati seetõttu kaamerates ja suurendusaparaatides toimuva värvilahutuse käigus spetsiaalseid värvikorrektsioonimaske, millega korvati trükivärvide ebapuhtus. Kui skannerid vallutasid maailma, kasutati neid alguses tihti ainult värvikorrektsioonimaskide valmistamiseks. Käsitööga võrreldes oli see niivõrd suur edasiminek, et tollal tõeliselt kalleid skannereid tasus hankida vaid selleks otstarbeks. Tänapäeva digitaalsete skannerite puhul on samuti tükivärvidele mõeldud ja loodud võimalused skannerit neile vastavalt kalibreerida. DTP-tehnika (desktop publishing) kasutamisel tehakse korrektsioon RGB-pildi konverteerimisel CMYK-pildiks. Tuleb meeles pidada, et see iseenesest lihtsana tunduv arvutustehe sisaldab värvikorrektsioonitoiminguid, mis tagavad hea tulemuse kasutatavate trükivärvide puhul. Konversioon RGB’st CMYK’i ei ole kindlasti mingi standardiseeritud protseduur, mistõttu lõpptulemus võib erinevate programmide kasutamisel olla vägagi erinev. Praegu tegelevad mitmed firmad värvikonversiooniks vajaliku tarkvara väljatöötamise ja protsessi standardiseerimisega. Mainida võiks neist EFI’t, Agfa’t ja Kodak’it, kes kõik omal viisil tegelevad seadmetest sõltumatute värviruumide küsimusega (device-independent color space). Euroskaala Protsess-sarja trükivärve ei õnnestu niisiis kunagi absoluutselt puhastena valmistada. Lisaks sellele tasub märkida, et värvi absoluutne puhtus ei olegi alati omaette eesmärgiks. Puhaste värvidega on nimelt raske esitada seda, mis on tihti pildil kõige tähtsam — inimene. Me pöörame alati tähelepanu kõigepealt pildil olevatele inimestele, ja ennekõike pildil nähtavale ihupinnale, mis võib puhaste värvide kasutamisel hõlpsasti olla ebameeldivalt punakas-sinakas-kollakas moel, mille alusel on lihtne lugeda trükis ebaõnnestunuks. Põhjamaa inimeste nahk on üsna kahvatu ja püsib sellisena suure osa aastast, mistõttu peame eriti heaks näitajaks kergelt päevitunud välimusega nahka. Et seda võimalikult lihtsalt saavutada, tuleb magentale lisada veidi kollast ja tsüaani, ja seda täiesti tahtlikult. Arvatavasti ollakse ka mujal Euroopas nahavärvi osas samal seisukohal, sest sellist värvisarja nimetatakse euroskaalaks ehk eurostandardiks. Toyo-ink Jaapani kultuur erineb Euroopa omast mitmel viisil, trükivärv mõjutav erinevus tuleb jällegi suhtumisest ideaalsesse nahavärvi, mistõttu Toyo-värvide kasutamist tuleb arvestada juba värvilahutust tehes. SWOP Ameerika trükivärvi standard on SWOP ehk Standard Web Offset Printing ja see erineb jällegi Euroopa mudelist vähemalt samal palju kui Jaapani oma ning tuleb värvikorrektsioonis arvesse võtta. Ka analoogia nahavärvi-ideaalidega saab selgitatud sellega, et Ameerikas on palju eri nahavärviga inimesi ja sellel on olnud oma mõju ideaali kujunemisele. SWOP-värvide osas tasub meeles pidada, et enamus arvutiprogramme tuleb Ameerikast ja et neil kõigil on vaikimisi värvimudeliks SWOP ja kui seda ära ei muudeta, peabki arvuti seda kasutatavaks variandiks. Pantone-värvid PMS ehk Pantone Matching System on muutunud de facto standardiks puhkudel, kui soovitakse täpselt määrata trükkimisel kasutatav spot-värv ja seda kasutavad nii trükikojad kui disaini/reklaamifirmad. Spot-värvid on värvid, mis segatakse kokku komponentvärvidest vastavalt PMS’is toodud vahekordadele ja trükitakse igaüks eraldi. Neljavärvitrüki seisukohalt on PMS’i nõrkus selles, et suur hulk selle värve ei ole protsessvärvidega reprodutseeritavad. Kuigi Pantone pakub ka spetsiaalset konversiooni-tabelit, saab kindlaima tulemuse siiski ise PMS-värve ja protsessvärvidega trükitud värvitabelit võrreldes. Kui see ülesanne antakse arvutile, saadakse parimal juhul SWOP-sarja värvide jaoks mõeldud tulemus, ja sama puudutab ka eelpoolmainitud konversioonitabelit. Ka Pantone ise rõhutab, et konversioonitabel on tihtipeale kasulik nimelt tõestamaks, et vastavat CMYK-varianti ei tasu mitte proovidagi. Must osavärv Musta osavärvi kasutakse harilikult neljavärvitrüki puhul piltide värviala laiendamiseks ja detailide paremaks esiletoomiseks tumedates toonides. See eesmärk on kõige lihtsam saavutada nn. luukeremustaga, millisel puhul must värv tuleb kasutusele üsna järsult, aga alles siis, kui ülejäänud kolme värviga on maksimaalne tumedus juba saavutatud. Trükkides musta osavärvi viimasena on võimalik maksimaalset tumedust veelgi tõsta. Must osavärv sünnib värvilahutuse käigus, kui skanner või arvuti võrdleb osavärve omavahel ja genereerib musta siis, kui värvikanalid on omavahel enamvähem sama tugevad, ehk värv on neutraalne hall. Suur osa värvilahutusest käib endiselt sellel menetlusel ehk on “tavalahutused”. Trükkides musta osavärvi kolme ülejäänud osavärvi peale sünnib aga kergesti olukord, kus värvi on korraliku trüki jaoks liiga palju. Liigne värv aeglustab trükipoognate kuivamist, määrib trükkimisel ja maksab loomulikult rohkem kui väiksem värvikogus. Samuti on kolme värvi abil tehtud must ja hallid rasked neutraalsena pidada — kergesti tuleb esile punakas, sinakas, kollakas või rohekas toon. Undercolor Removal Mainitud probleemide tõttu on välja mõeldud erinevaid lahendusi musta osavärvi alla jääva värvihulga vähendamiseks. Undercolor Removal ehk UCR (soome k. alivärinpoisto) on neist esimene ja on olnud kasutusel juba enne värvilahutusskannerite tulekut. Reprokaameraga on peaaegu võimatu saavutada täielikku UCR’i ja selletõttu kasutati musta lahutuse positiivi UCR-maski valmistamiseks. See tähendas loomulikult piiratud UCR’i, mis toimis peamiselt neutraalsetes tumedates toonides. Skannerites on reeglina püütud teostada samasugust UCR’i. Tavalises UCR’is eemaldatakse osa magentast, tsüaanist ja kollasest trükise tumedatest, neutraalsetest (hallidest) toonidest ja asendatakse need mustaga. 100% UCR tähendab, et kõik halltoonid trükitakse ainult mustaga. Akromaatiline lahutus Täielik UCR, mida kasutatakse akromaatilise lahutuse korral, põhineb mõttel, et kolmas osavärv ainult rikuks tulemust. Tulemust rikkuva osavärvi võiks järelikult korvata mustaga, sest pole mõtet kasutada kolme osavärvi soovitud värvi halli (akromaatilise) komponendi valmistamiseks. Näiteks võiks tuua punase eseme varju jääva osa, millele muidu antaks tumedus magentale ja kollasele – tulemust rikkuvat – tsüaani lisades. UCR’i ja akromaatilise lahutuse vahe on selles, et akromaatilise lahutuse puhul korvatakse mustaga värviliste osavärvide kolmas, akromaatiline ehk määriv toon, samal ajal kui UCR puhul tegeletakse ainult neutraalsete hallide toonidega. Akromaatiline lahutus on teoreetiliselt tuntud juba umbes 30 aastat, kuid selle soosing on kasvanud alles selle kasutamise hõlpsamaks muutumise järel tänu digitaalsetele skanneritele. Aastal 1984 ennustati, et kolme aasta jooksul hakkab umbes 80% graafilisest tööstusest kasutama akromaatilist lahutust. Tegelikult pole areng siiski nii kiire olnud selle menetluse juhtimise võimaluste vähese tundmise ja arvatavasti ka tehnika poolt seatud piirangute tõttu. Näiteks Soomes on pärast 1980ndate innustust akromaatiline lahutus unustusehõlma vajunud, vahest vaid mõningate üksikute eranditega. See aga ei ole arvatavasti siiski ülemaailmne trend, sest enamus Mac-idele mõeldud programme loeb vaikimisi valituks nimelt akromaatilise lahutuse. Arvatavasti mängib siin rolli ameerikalik mõtteviis, mille kohaselt kõik, mis hoiab kokku raha, on tingimata äärmiselt hea. Akromaatilist lahutust on ka Pantone kasutanud oma konversioonitabelite koostamisel. Akromaatilise lahutuse head küljed: kallemaid värvilisi osavärve kasutatakse vähem, sest need võidakse korvata mustaga; värvi kinnitumise ja kuivamisprobleemid vähenevad tänu väiksemale vajalikule värvimäärale; halli neutraalsena hoidmine on hõlpsam; detailide reprodutseerimine paraneb, sest kujutis joonistatakse peamisel musta värvi kasutades; puhtamad värvid, sest trükivärvid segunevad omavahel vähem; trükimasina valtsid ja paberi teine pool püsivad puhtamatena; kokkutrükitäpsuse osatähtsus kvaliteedinäitajana väheneb; trüki läbipaistmine paberist väheneb väiksema värvikoguse tõttu, seega võime kasutada õhemat paberit; suurem võimalik trükimasinate töökiirus. Akromaatilise lahutuse halvad küljed: rastri ülesehitus on paremini nähtav; harilikest erinevad filmid; teatud värvitoonide määrdumine. Värvilehvikutest Kuidas aga ikkagi täpselt teada, et mis värv mida teeb ja milleks hea on? Selleks on olemas värvilehvikud. PANTONE Color Formula Guide (Solid Color) See on vist kõige levinum lehvik, 1000 Pantone spot-värvi kaetud ja katmata paberil, koos värvisegamisõpetustega (mida on vaja teada vaid trükikojal). PANTONE Process Color Imaging Guide (Solid to Process) See on see lehvik, mis näitab ära, et tihti ei ole lootustki leida spot-värvile täpset CMYK-vastet. Kahjuks on seda olemas ainult SWOP-versioonis, aga tulemus oleks sama ka EuroScale'i puhul. Juuresoleval pildil on küll lisaks lehvikule ka raamat, siintoodud hind käib siiski vaid lehviku kohta (aga raamatut saab kah tellida, kui keegi tahab) PANTONE Process Color System Guide (Process, EuroScale) See on Pantone neljavärvi-süsteem, kus on toodud 3000 värvitooni proovid ja CMYK-protsendid nende saamiseks. Seda lehvikut on õige kasutada neljavärvitööde kujundamisel, kuigi meil kiputakse kohati selle asemel kasutama Solid to Process lehvikut, kus on ära toodud spot-värvide CMYK-vasted – see pole aga õige viis, sest kõigepealt on seal tunduvalt vähem värve, need ei ole nii mõnusalt paigutatud ning lisaks on need trükitud Ameerika SWOP-värvidega, samas kui meie siin kasutame EuroScale-värve. PANTONE Color and Black Selector PANTONE Color Tint Selector PANTONE Black Colors and Effects . text/html 2006-01-23T15:07:49+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=187 NB! Arvutiweb ei vastuta mitte mingil moel järgneva info lugemisel ja praktiseerimisel tekkivate kahjude eest ! See info on nüüd nendele õnnetutele, kelle arvuti kõvaketas tuksi läinud ning ükski muu mõistlik meetod andmete ligipääsemiseks ei õnnestu. Ühesõnaga kui sinu kõvaketas keeldub tööle minemisel normaalselt andmeid näitamast ja selle asemele nt niisama koliseb, siis on üheks võimaluseks andmete kättesaamisel, kõvaketta sügavkülmutamine enne arvuti külge ühendamist. Tundub et antud meetod töötab päris paljudel juhtudel. Täpsemalt loe ingliskeelsest arutelust (http://geeksaresexy.blogspot.com/2006/01/freeze-your-hard-drive-to-recover-data.html) Toredat katsetamist ning teavitage oma tulemustest ka Arvutiwebi :) . text/html 2005-12-20T09:49:54+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=186 Kui võtta eestis sõna teemal "xbox", siis tuleb kohe vastukaja, et Playstation on parem jms. Mida paljud aga ei tea on see, et kuna xbox on sisuliselt arvuti, suudab ta palju rohkem kui Playstation või Playstation2.Xbox tehnilised näitajad:Intel Pentium III 733-MHz protsessor8 või10GB HDDDVD-rom 2x-5x2 usb hubi (+ iga kontroller on 3 pordine usb hub)võrgukaart 10/100NVIDIA XGPU 233MHz (geforce 3 baasil graafikakiip 60MB RAM)64MB RAMMaksimaalne pildi resolutsioon 1920 x 1080 pixlitAudio 64-bitHDTV toetus (mängude ja filmide esitusel)Poest ostetav Xbox-i komplekt sisaldab mängupulti ning kaablit konsooli telekaga ühendamiseks.Mängud maksavad 300-1000.-eeki tükk, aga selle eest, on need ka parima konsooli graafikaga mängud enne xbox360't. Ostes koplektile juurde "DVD Movie Playback Kit"-i, mis sisaldab kaugjuhtimispulti ja infra-puna vastuvõtjat, saab xboxiga ka diivanilt mugavalt dvd filme vahtida.Minnes edasi tavakasutaja teadmistest, saab xboxi ära modifitseerida ehk kas siis mingi täpselt õige mängu ja mälukaardi kirjutajaga tarkvaraliselt xboxi muuta või saab lisada kivi, või lasta kivi (modchip) lisada. See seostatakse tavaliselt piraat mängude kasutamisega jms halvaga. Aga kuna xbox on nagu tavaline arvuti ja nagu enamus arvutitega ja üldse seadmetega kus on mingi operatsiooni süsteem saab sinna installida linuxi. Xboxi jaoks on olemas täitsa omad linuxi distrod mida on ka suhteliselt lihtne installida. innes edasi tavakasutaja teadmistest, saab xboxi ära modifitseerida ehk kas siis mingi täpselt õige mängu ja mälukaardi kirjutajaga tarkvaraliselt xboxi muuta või saab lisada kivi, või lasta kivi (modchip) lisada. See seostatakse tavaliselt piraat mängude kasutamisega jms halvaga. Aga kuna xbox on nagu tavaline arvuti ja nagu enamus arvutitega ja üldse seadmetega kus on mingi operatsiooni süsteem saab sinna installida linuxi. boxi jaoks on olemas täitsa omad linuxi distrod mida on suhteliselt lihtne installida. Xbox-i kontrollerid jms lisaseadmed on ühendatatud USB siiniga, st kuigi ühendus on teine on seal usb siin peidus. Kui xboxi füüsiliselt muuta, saab sinna 4 jootega lisada usb pordi või osta xboxi kontroller > usb ülemineku, peale mida saab xboxiga teha lihtsakoelisemat tööd ja ka netis käia. kontrollerid jms lisaseadmed ühendat USB siiniga, st kuigi ühendus on teine on seal usb siin peidus. Kui xboxi füüsiliselt muuta saab sinna 4 jootega lisada usb pordi või osta xboxi kontroller > usb üleminekusaab xboxiga teha lihtsakoelisemat tööd ja ka netis käia. Teine projekt on "Xbox Media Center". (vaata täpsemalt (http://www.xboxmediacenter.com/info_project.htm)) See lubab xboxi kasutada media center arvutina ehk siis vaadata sellega kõikvõimalikes formaatides faile. MPEG-1/2/4, DivX, XviD, MP3, AAC, JPG, GIF ja paljud teised failiformaadid on loetavad kas xboxi kettalt või dvd/cd Plaadilt või striimitavad üle kohaliku võrgu või koguni internetist. Sellist teist playerit ei ole minu andmetel olemas. Xbox media centerit saab kontrollida Kas xboxi kontrollerist või xboxi kaugjuhtimispuldist.Kuna xboxi mängude laadimine võtab omajagu aega ja 8GB kettale eriti palju filme kah ei mahu (see ketas oli algselt mõeldud mängude salvestamiseks), siis on välja mõeldud, kuidas lisada xboxile suuremat ketast. Kogu operatsioon võtab aega ~2 tundi (reaalselt tuleb ise kohal viibida 15 esimest minutit) ning lõpptulemusena saaks xboxile külge kuni 250GB suuruse kõvaketta, kuhu mahub juba väga suur hulk DivX filme, pilte, muusikat, ....-kõike seda saab sinna paigalda CD plaatide või sisseehitatud FTP serveri ja võrgus asuva arvuti abil.Xbox maksab kasutatult 1500-1700 krooni ja uuena 3000 krooni. Modchip maksab ~ 350 krooni, ja koos paigaldusega ~700 krooni. Sellise raha eest ei saa endale divx playerit ja arvutit, selle raha eest saab osta xboxi ja väikese ajakuluga teha selles kodu meedia keskuse ning lihtsa netiarvuti.Kasutatud materjalid:http://xbox-scene.com (http://xbox-scene.com/)http://www.xbox.com/ (http://www.xbox.com/)http://www.cc.gatech.edu/~ranma1/references.html (http://www.cc.gatech.edu/~ranma1/references.html). text/html 2005-12-16T09:15:39+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=185 Jõulud ukse ees või niisama toredat kinki vaja tehnikahuvilisele sõbrale, iseendale? Sellisel juhul soovitan soojalt vaadata ringi välismaises netipoes http://www.thinkgeek.com/ (http://www.thinkgeek.com/). Seal müüdavad kaubad ei ole nö tavalised, vaid üldjuhul mingi eripärase välimuse, omaduse või muu kiiksuga.Ja kuigi hinnad seal soolased, saad ehk siiski idee mida edasi otsida, või mille jaoks raha hakata koguma :).. text/html 2005-12-15T09:56:37+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=184 -programm mis võimaldab jooksutada teisi, javascriptis kirjutatud programmi "vidinaid" (widgets). Vidinaid saab panna töölauale (desktop), laiendamaks selle võimalusi. Vidinaid on väga palju ja erinevaid. Näiteks: kell, kalender, ilmaprognoos, uudised, süsteemiinfo, multimeedia jne.vidinaid saab tirida aadressilt http://widgets.yahoo.com/gallery/ (http://widgets.yahoo.com/gallery/)Kuna võimalikke vidinaid on meeletult palju ning usinamal kasutajal kipuvad need kogu desktopi täitma, siis on programmi seadetes võimalik öelda, kas kuvada vidinaid ekraanil kogu aeg või teha seda nt klahvivajutuse peale.Vidinad on kõik avatud koodiga ning edasijõudnumad võivad muuta olemasolevaid või luua ka päris enda omasid. Programm on tasuta, ei nõua registreerimist ega tülita reklaamiga.Programmist on olemas nii Windows kui Mac OS X versioon. Windows peab olema 2000 või uuem.Koduleht: http://widgets.yahoo.com/ (http://widgets.yahoo.com/). text/html 2005-12-06T12:33:28+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=183 Sedakorda soovitus neile, kes teavad mis on windowsis "Task Manager". Juttu teeme programmist, mis asendab windowsi "Task maganager"-i. Programmi nimeks on "Process Explorer", see on vabavara ning saab seda tirida aadressilt http://www.microsoft.com/technet/ (http://www.microsoft.com/technet/sysinternals/utilities/processexplorer.mspx) Põhjus miks ma seda soovitan, on lihtne -ta on kõvasti parem, kui windowsiga pakutav. Programm ei ole mitte ainult funktsionaalsem, vaid ta ka funktsioneerib mitmetel puhkudel adekvaatsemalt. Programmi tööle saamiseks, pole seda vaja installeerida, piisab exe käivitusest, Seadetest saab määrata ka nii, et Task manageri välja kutsumisel käivitataks hoops "process explorer". Pikemat kiidulaulu ei hakka tegema, kes tahab saab ise proovida. http://www.sysinternals.com/ (http://www.sysinternals.com/) sisaldab ka paljusid teisi arvuti hingeelust arusaamiseks tarvilikke programme ja... kõik siis vabavaralised :), nii et häkkerid, kähku uurima :) . text/html 2005-12-06T07:33:31+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=182 Essee helikaartidest Helikaartide puhul hinnavahemik algab 200 kroonist ning lõpeb 20 000 krooni kandis. Kus on erinevus? Millised tehnilised kriteeriumid või vidinad panevad hinnale juurde või milliste puudumine helikaardi hinda langetab? Räägin seda kõike pigem algaja kodumuusiku (http://www.tweakheadz.com/) ning Linuxi (http://www.linux.ee/) fänni seisukohast. Mängude mängimisega ei tegele ma absoluutselt, mistõttu gamerid peavad oma hingeabi kätte saama kusagilt mujalt (http://compsimgames.about.com/library/toppicks/aatp_soundcards.htm).. text/html 2005-12-05T16:36:44+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=181 Polnudki nii raske kui algul arvasid, või mis? Nüüd võid hakata installeerima arvutisse programme, vastavalt oma vajadustele. Võid muuta windowsi välimust vastavalt oma soovidele, ühendada oma arvuti võrku ja mida kõike veel... :) Nüüd on sul arvuti ehitamine algusest peale selge ja oled saanud väga hea kogemuse. Kindlasti tuleb ka see kogemus kasuks, kui su sõbrad või tuttavad vajavad abi arvuti ehitamisel või selle seadistamisel.. text/html 2005-12-05T16:36:18+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=180 Nii, oled arvuti valmis ehitanud, operatsioonisüsteemigi masinasse installinud... Nüüd on veel üks väike samm, enne kui sa saad hakata oma arvutit kasutama. Tuleks installida seadmete draiverid.Draiverid on väiksed programmijupid, mis ütlevad operatsioonisüsteemile, kuidas peaks arvuti riistvara töötama. Ilma draiveriteta ei saa sinu arvuti neid komponente kasutada.Tavaliselt on Windowsiga kaasas mitmed draiverid, kuid kindlasti mitte kõik. Vaevalt, et Windowsiga on kaasas kõik draiverid vastavalt sinu arvuti ning riistvara seadistusele.Erinevate seadmetega tulid kindlasti kaasa ka cd'd, mida läheb vaja draiverite installatsiooniks. Paljud draiverid tulid kindlasti kaasa ka sinu emaplaadi cd'ga.Emaplaadil cd-lt saab ilmselt enamuse draiveritest, juhul kui sinu emaplaadile on videokaart ja/või helikaart integreeritud, siis on ka need draiverid seal. Need tuleks sul nüüd endale ilusasti sealt plaadilt üles leida ja käsitsi ära installeerida.Siin on näiteks tegu ühe emaplaadi uuenduspakiga, mis parajasti installeerimist vajab. Need asjad on kõigil emaplaatidel erinevad.Juhul kui sinu videokaart polnud emaplaadile integreeritud ja sa ostsid selle eraldi, siis tuli ka sellega kaasa draiverite cd. Jälgides juhiseid tuleks installeerida ka need draiverid.Fakt on see, et kõik sinu arvuti riistvara draiverid tulid kas cd'de või diskettide peal koos riistvaraga kaasa. Antud pildil on tegu ühe helikaardi installimis protsessiga.Kui kõik draiverid on installeeritud, siis oletegi edukalt lõpetanud oma arvuti ehitamise. :) Kasutatud materjalid:http://www.hot.ee/buildpc/index.htm (http://www.hot.ee/buildpc/index.htm). text/html 2005-12-05T16:35:43+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=179 Kõvakettale on nüüd partitsioonid tekitatud. Nüüd tuleks kõvaketas formaatida, see tähendab kõvaketta tühjendamist ning sätib üles failisüsteemi, mida me hakkame kasutama.Tee arvutile restart ning käivita see taaskord cd'lt. Vali avanevast menüüst esimene variant.Nüüd avaneb windowsi startup menüü, mis võimaldab uurida abifaili, katkestada protsess või jätkata.Järgmisena avastatakse, et draiv C: on sinu kõvaketta primaarne partitsioon ning öeldakse, et see pole formaaditud. Nüüd võimaldab programm sul seda teha.Oota kuni formaatimis protsess kestab, see võib kesta päris tükk aega.Peale C: draivi formaatimist leitakse, et draiv D: on formaatimata. Selle formaatimine pole siin punktis veel vajalik, kuid soovitatav oleks, siis pole hiljem sellega rohkem muret.Kui kõik formaatimise tehtud, siis annab windows sellest teada ning skännib draiveSkännimise ajal peaks sinu ekraanil olema umbes taoline pilt.Kui skännimine on lõpetatud, siis öeldakse loodetavasti, et vigu ei leitud ning sa võid jätkata.Nüüd hakkabki pihta windowsi installeerimisprotsess. Jätkamiseks vajuta Next.Sult küsitakse, kuhu sa soovid windowsi installida. Vaikimisi on selleks kaustaks määratud C:/windows ning see võibki selleks jääda, siis on kõige kindlam.Seejärel küsitakse, millist tüüpi installimise valid, kas Standard, Laptop, Minimal, või User Defined.Vaikimisi soovitan valida Standard variandi, kui soovid windowsi vastavalt oma vajadustele kohandada, siis võid nimekirjast valida programmid, mida soovid installida, mida mitte.Nüüd küsitakse arvutinime ja workgroupi (töögruppi), kui su arvuti pole ühendatud võrku, siis pole vahet, mis sa workgroupiks paned. Arvuti nime võid valida samuti vastavalt sellele, kuidas ise soovid.Seejärel küsitakse sult sinu asukohta. Vali Estonia.Seejärel teeb installeerimisprogramm arvutile taaskäivituse. Peale taaskäivitust käivita arvuti juba kõvakettalt, mitte enam cd'romilt.Peale restarti ehk taaskäivitust küsitakse sinu nime ning firmat.Seejärel küsitakse windowsi seeriakoodi, mille leiad tavaliselt windows98 litsentsi raamatult või kus iganes sul see siis ka ei oleks.Järjekordselt soovib masin teha restarti. Jällegi ära käivita arvutit enam cd-romilt, vaid ikka kõvakettalt.Peale restarti analüüsib windows sinu arvuti riistvara.....Samuti küsib ka ajatsooni, vali GMT ajatsoon (Helsinki, Riga, Tallinn).Nüüd uuendatakse süsteem informatsiooni. Ning arvutile tuleb uuesti restart. Ja oledki korralikult hakkama saanud Windows98 installeerimisega.Kasutatud materjalid:http://www.hot.ee/buildpc/index.htm (http://www.hot.ee/buildpc/index.htm). text/html 2005-12-05T16:35:01+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=178 Nüüd oleme valmis windowsi installimiseks. Esimene samm selleks peaks olema see, et kõvaketas valmis seadistada selleks, et sinna üldse midagi peale võtta. Protsessid, mida nüüd läbi hakkame viima on kõvaketta partitsioneerimine ning formaatimine.Partitsioneerimine tähendab lühidalt seda, et me jaotame kõvaketta virtuaalseteks osadeks. Kui kõvaketas on osadeks jaotatud, loeb süsteem neid kõiki eraldi seadmeteks. Isiklikult soovitan kõvaketta jaotada kaheks osaks, ühel neist on windows ning program files ja teisel osal muud asjad (muusika, filmid vms). See on ka hea näiteks siis, kui sul tekib vajadus teha windowsile üleinstall või pead selle üldse maha laskma, siis failid, mis on teisel partitsioonil säilivad ilusasti ning sa saad neid ka hiljem kasutada. Teine argument, miks kõvaketta mitmeks osaks jaotamine on hea, on see, et seljuhul saad sa ühele kõvakettale installida mitu erienvat operatsioonisüsteemi. Igatahes tuleks teha kõvakettale partitsioonid. Juhul kui sul on väiksem kõvaketas kui 4 gb, siis on soovitatav jätta kõvaketas ühte ossa, st. mitmeks osaks pole seda mõtet jagada, kuna see on lihtsalt niivõrd väike ning siis võib juba operatsioonisüsteemil kõvaketta ruumist puudu tulla, kuna nagu teada on suureneb windowsi kaust pidevalt.Windows 98 kasutab partitsioonide tegemisel programmi nimega FDISK:Käivita arvuti otse Windows98 cd'lt. Seejärel küsitakse, kas sa soovid käivitada arvutit cd-seadme toetusega või ilma. Vali sellest menüüst Start the computer with CD-ROM support.Nüüd tulebki meil kasutada programmi FDISK. Selleks kirjuta kõigepealt D: ning vajuta enterit. Seejärel kirjuta cd win98 ning vajuta enter. Nüüd kirjuta FDISK ning vajuta jällegi enterit.Arvatavasti on su arvutil suurem kui 2 GB'ne kõvaketas ning nüüd kui sult küsitakse, if you want to enable large disk, siis vajuta y klahvi (yes) ja enter.Nüüd peaksid avanema programmi FDISK valikud. Vajuta klaviatuuril number 1'te, Create dos partition or Logical Drive.Järgmisena peaks ette tulema selline asi. Ka siin tuleb klaviatuuril vajutada number 1'te. Create Primary DOS Partition, see tekitab partitsiooni, kus hakkab paiknema operatsioonisüsteem.FDISK küsib nüüd, et kas sa soovid kasutada primaarse partitsiooni jaoks kogu kõvaketta ruumi. Vali ei ehk No.Järgmisena küsitakse, kui palju kõvaketta ruumi sa soovid eraldada esimesele partitsioonile. Antud juhul oli mul endal 30 GB'ne kõvaketas ning eraldasin esimesele partitsioonile 5 GB ruumi, kuid windows98 jaoks ei pea see just tingimata niipalju olema. Piisab ka näiteks 2'st gigabaidist vms.Nüüd on üks partitsioon olemas ning jätkamiseks tuleks vajutada Esc klahvi.Järgmisena tuleb teha teine partitsioon. Selleks vajutage nüüd klahvi number 2. Kuna soovisin vaid kahte partitsiooni, ühte ehk primaarset windowsi jaoks, mille ennist juba tekitasin, siis kasutan teise partitsiooni jaoks kogu ülejäänud kõvaketta hulga.Kui sa oled lõpetanud partitsioonide tegemise, siis vajuta Esc klahvi ning sa jõuad tagasi FDISKI põhimenüüsse. Nüüd vajuta klaviatuuril number 4.Vaata nüüd üle partitsioonid, mis sa tekitasid ja kui kõik on korras võid programmist FDISK lahkuda.Kasutatud materjalid:http://www.hot.ee/buildpc/index.htm (http://www.hot.ee/buildpc/index.htm). text/html 2005-12-05T16:34:27+01:00 http://www.arvutiweb.ee isahiir@hot.ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=content&task=view&id=177 Nii, nüüd oleme hakkama saanud arvuti kokkupanemisega. Nüüd võid korpusele pealmise kaane külge kruvida ning arvuti tööle lülitada. Aga enne kui me hakkame installima operatsioonisüsteemi, peaksime uurima BIOS'ist (Basic Input/Output System), kas kõik seadmed on korralikult leitud.Lülita arvuti sisse. Sa peaksid nägema ekraanipildil midagi taolist, mis pildil näidatud. Kui me vajutame klaviatuuril klahvi del, siis peaksimegi BIOS'i sisse saama.See ongi sinu arvuti BIOS'i süsteem. BIOS'i väljanägemine on erinevatel emaplaatidel erinev.Üks BIOS'i osa näeb välja selline. See näitab sinu arvuti protsessori kiirust.Teine osa aga selline... see näitab sinu IDE seadmeid, siin pole IDE seadmeid veel leitud, kohe paneme need paika.Siin on neli valikut. IDE primaarne Master seade, primaarne Slave seade, sekundaarne Master seade ja sekundaarne Slave seade. Antud juhul valime menüüst variandi "auto", mis peaks lubama süsteemil IDE seadmed automaatselt leida.Kui eelnev on tehtud, siis on ka IDE seadmed leitud. Kõvaketas on märgitud primaarseks Master seadmeks ning cd-seade on märgitud primaarseks Slave seadmeks.Siin pildil on avatud BIOS'i menüü "Advanced BIOS features", mis laseb muuta arvuti bootimis ehk seadmete käivitus järjekorda.Esimeseks boot-seadmeks valisin floppy, teiseks cd-rom'i ning seejärel HDD-0. Salvesta muudatused ning välju programmist.Kasutatud materjalid:http://www.hot.ee/buildpc/index.htm (http://www.hot.ee/buildpc/index.htm).